Sisukord
Valeria Ränik
Veebilehel olevat Valeria Räniku luulekogu ei ole Eesti raamatupoodides müüdud, välja arvatud ehk mõni juhuslik eksemplar Tartu antikvariaatides. Selle raamatu avaldas luuletaja Soomes üsna väikese trükiarvuga. Siinpool lahte märkasid raamatu ilmumist kriitikud Sirje Olesk ja Asta Põldmäe, kes on sellest ka kirjutanud ?Loomingus? ja ?Postimehe? tolle aja kirjanduslisas. Raamatukogus on need kättesaadavad ja siinkohal neid meie lugejale soovitamegi. ?Postimehe? 1990. aastate alguse kirjandusleheküljed mõjuvad 2006 värskendavalt ning annavad suurepärase konteksti nii Valeria ?Ajast kinni? luulele kui ka mõnelegi tänapäeva kirjanduslikule mõistatusele.
Tema on sündinud ju Venemaal venestunud eestlaste seas, kes olid unustanud emakeele. Valeria hakkas eesti keelt õppima, sõitis Eestisse elamagi, taastas rahvuse ja on praegu meie kõige keeletundlikumaid luuletajaid. Enamgi veel. Tema emakeeletaju on ühtaegu hell ja valuline, ta piinleb ja põeb läbi ootamatute keelevõimaluste, tema luulesõnum kaigub vihaselt ja piitsutavalt, kui on vaja kaitsta eestlust, kodumaad, jäämistarvet. Vahel tuleb eestlust kaitsta ka Eesti riigi eest, inertsete või snobistlike läände ihkavate eestlaste endi eest.
Valeria Räniku luule on tahe, kindlameelses stroofis ja rütmis, kohati nukker, kohati halastamatu, kuid aus ja näkkuütlev.
Vaapo Vaher
Helsingi, 1993