Piret Bristol
?Viru tänava unenägu? kuulub seniavaldamata lugude tsüklisse, mis on inspireeritud aastatest, kui autor elas ja töötas Tallinnas (1992?1993). Sellesse tsüklisse kuulub veel Bristoli kõige esimene paberil ilmunud tekst ehk ajakirjas Favoriit 1996. aasta veebruaris ilmunud, Henn-Kaarel Hellatiga kahasse kirjutatud ?Turvamehed?. Ka juttude tegelased kattuvad mõnevõrra. Lähiaastate plaan on nendest juttudest raamatu kokkupanemine.
Bristoli tekst näib esmapilgul keeruline, raskesti läbitav. Lugenud paarkümmend lehekülge, hakkan aimama tehnikat. Kokku on põimitud teadvuse voolu meetod (kirja läheb see, mis esimese mõttena pähe tuleb), liikumine assotsiatsioone pidi, unenäod, kujutlused, autobiograafilised mälestuskillud lähemast ja kaugemast minevikust, olmeseigad tänasest päevast. Seejuures tekst pidevalt katkeb, millestki ei räägita piisavalt, üleminekud ühelt teemalt teisele on järsud, sageli ei ühenda mõtteliselt neid teemasid õieti mitte miski. Ma ütleksin nii: inimesel, kellel on juba piisavalt ilukirjanduslike tekstide kirjutamise kogemust, pole üldse raske sellist bristoliteksti produtseerida. Õieti on seda palju kergem teha kui kirjutada ?normaalset lugu?, sest 1) pole tarvis ideed, mis lugu koos hoiab 2) ei tule mõelda narratiivi peale 3) kompositsiooni peale 4) teksti selguse, mõjususe, loogilisuse peale.
Berit Selberg
Paberil ilmumata