Mait Raun
Suhteliselt lühike näidend kahes osas. Tegevuspaik kõrb, interjööriks kaktused. Esimeses võitleb ametnik mehe ja naise (Artur ja Asta) vastu, sidudes neid sellega omavahel rohkem kokku. Teises osas tunnistavad Artur ja Asta, et kindlustatud varjupaik on siin kõrbes olemas ja näevad kindlustajas liitlast; neil endil küll pole midagi kindlat.
Teksti alusena on kasutatud tsitaati Kierkegaardi loomingust.
Kommentaare poole
kommentaari autor
Ilmumata, lavastamata.