Kaks luuletust

Janina Degutytė

leedu keelest tlk Ilmar Vananurm

LEEDUMAALE

Pisikene

Oled pisikene, mahud tervenisti

Čiurlionise pildi kuningate pihku...

Oled viil me igapäevast leiba

Maailma roogade all lookas laual....

Vaid väike lapp on sind planeedikeral,

Tükikene terast Žalgirise väljult.

Pirčiupise veremärk ja tuleleegid.

Järvesilmi taevapuhas tilk.

Roheline koidik üle künnimaade,

Sädemete sadu ilmaruumis.

Maapallil tükikene vinetavat merevaiku,

Millel männi lõhn ja vere vastuhelgid...

Ent me armastuses oled suurist suurim.

Meie pihkudes sa tulest tugevam.

Meie igatsuses – kauneim muinaslugu.

Meie silmades sa oled päiksemaa.

*   *   *

Midagi ilma enam ei jää

ei kuningat ei orja

ei timukat ei ohvrit

öö üle maailma ainult

öös üks inimene ainult

iseendaga ja iseendas

oma kuristikuga

kus tolmunud asjad segadus

pleekinud maalide

mälestuspiltide

pettepiltide räbalad

varemete sees

ja arved

vaid arved

vaid arved

õites kevade eest

naeruhelina eest

lumepüha eest

ja suudluse eest

hingetõmbe eest murede maanteel

hullu usu eest

tõe eest ka

selle leivahalli

kivihalli tõe eest.