Sarah Kane
1999. aastal vabasurma läinud Sarah Kane (s 1971) jõudis kirjutada neli näidendit. „Puhastatud“ on kolmas. Sarah Kane’i näol on tegemist Briti 1990. aastate in-your-face-põlvkonna säravaima esindajaga.
„Puhastatud“ on mõistulugu halastamatust armastusest. Kane kujutab kompromissitut, omakasupüüdmatut armastust vägivaldsete stseenide ning ootamatult teravate kujundite kaudu. Nii inimese kõrgemad kui ka madalamad emotsioonid ja tegevused põimuvad omavahel lahutamatult. Seoses selle näidendiga on Sarah Kane tsiteerinud Roland Barthest: „Kui keegi armastab, siis on ta Dachaus“, sest ei armastusest ega koonduslaagrist ole nende vaatepunkti järgi tagasiteed.
Valdav osa kriitikast väitis, et tegu on dramaturgilise jälkusega. Sarah vastas, et ta peegeldab ümbritsevat. Kõik olid aga ühel meelel, et tegemist on uue andega briti näitekirjanduses. Sarah jätkas tumedate, filigraansete ja valusate tekstide kirjutamist. Britid ägasid uue vihase näitekirjanduse laviini all, mille Sarah oli vallandanud. Üksteise järel ilmusid Mark Ravenhilli «Shopping ja fucking», noored hullumeelsuse piiril balansseerivad iiri ja šoti autorid, mitmed varem alustanud, kuid seni edutud autorid üritasid taas. Sarah'lt tellis näidendeid Royal Shakespeare Company, ja Birminghami ülikooli haridusega dramaturg viis läbi meistrikursusi Euroopa eri paigus.
Tunnistasin, et Sarah Kane on Eestis täiesti tundmatu ning seda laadi teatri traditsioon meil praktiliselt puudub. Noogutati mõistvalt. Vaheajal astusin Ricki juurde ja küsisin, kas ta on Sarah'ga kohtunud. Ta vastas, et on küll. Ma tahaks temaga rääkida, huvitav miks ta workshop’ile ei tulnud? Rick vaatas mulle pikalt otsa ja patsutas mind õlale. Nüüd ma tean. Mu ees on pressiteade selle aasta 23. veebruarist: «Täna hommikul leiti oma korterist pooduna üks briti vastuolulisemaid noori näitekirjanikke Sarah Kane. Ta lahkus elust 27aastaselt.» Üks ta tegelasi ütleb: «Ma kirjutan tõde ja see tapab mu».
Jaanus Rohumaa, 1999
Esitanud Tartu Üliõpilasteater, 2004-2005.