Li Bo
Li Bo (701-762) on Tangi ajastu poeet, Hiina kõigi aegade populaarseim ja armastatuim luuletaja, kelle teoseid iga koolis käinud hiinlane peast teab. Hiinlased usuvad, et joodik ja seikleja, ohjeldamatu lõbutseja ja lohutamatu kurvastaja Li Bo oli juba sünni poolest surematu, kes koerustükkide eest taevas karistuseks üheks eluks maa peale saadeti.
Tänapäeval on teada ligi tuhat Li Bo luuletust. Tõlgitud on neist kuulsamad ja hiinavõhikule lihtsamini arusaadavad. Kui enamasti tõlgitakse hiina luulet vabavärsilisena, siis käesolev tõlge on meetriline, nagu ka originaal. Põhjuseks funktsionaalsus - hiina luuletus shi oli algselt laul ja iga laulu tekst sisaldas kindlat meloodiat ja rütmi. Analoogiat võib näha seto leeloga, mille tekst kirjapanduna võib paista vabavärsina, ent tegelikult seda ei ole, kuna laulu esitatakse viisiga.
Veinimaiast "taevase andega" õnnistatud poeeti võib mõnes mõttes pidada kõigi aegade luuletajate prototüübiks või ideaalkujuks, kes teostas oma elus ja loomingus selle, mille poole kõik poeedid ihalevad: olla eluajal vaba ja sõltumatu, samal ajal tunnustatud ja armastatud, valada kõik oma hinge pealt täiuslikesse värssidesse ja saada lõpuks tõepoolest surematuks.
Märt Läänemets
Ilmunud: Akadeemia, 1996